http://yhisgeoriik.blogspot.com/2011/04/5-ulesanne.html
Wednesday, May 30, 2012
Sunday, May 6, 2012
Thursday, April 19, 2012
Monday, March 26, 2012
3.ülesanne
1. Üldandmed
Riik: Uus-Meremaa
Rahvaarv: 4,1mln inimest
Pealinn: Wellington ja rahvaarv pealinnas 389 700in.
Keel: Inglise
Peamised usundid: Prespüterlased, anglikaanid ja katoliiklased.
Rahaühik: Uus-Meremaa dollar.
2.
Asub Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab Tasmani meri. Paikneb veepoolkera keskme lähedal. Ta paikneb kahel saarel. Ta on märkimisväärne just tänu tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles Austraaliast eemal 2000km. Uus-Meremaa pealinn Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.
3.
Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud.
Lõunasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edela-kirdesuunas Lõuna-Alpid (Ka Tiriti o te Moana). Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m). Saare lõunaosas on hulk pikki sügavaid fjorde ning kitsaid orge mägede vahel. Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel.
Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ning Ida-Austraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed.
Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0 °C ega tõuse ka üle 30 °C. Sademed on aastaringsed. Ainult kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris. Peamised loodusvarad: maagaas, liiv, süsi, veeenergia, kuld, liivakivi.
4.
Uus-Meremaa kuulub arenenud riikide hulka. Rahvaarv tõuseb 2050 aastaks eeldtavasti 4,4mln inimeseni. Inimarengu indeksi tabelis hoiab Uus-Meremaa 19.kohta võrreldes Eesti 44.kohaga.
Uus-Meremaal on keskmine oodatav tervislik eluiga (iga kuni tekivad vanadusega kaasnevad haigused) 69.3a.
Õpilaste edukuse pooles erinevates üldainetes hoiab Uus-Meremaa kindlat 4.kohta.
5.
Uus-Meremaa kuulub sellistesse suurematesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu ICC,IMF,APEC,ASEAN,OECD,WHO,WTO.
Rahvusvahelise firmasid on Uus-Meremaal palju, kuid peamiselt võib nimekirjadest leida mitte meile tuntud rahvusvahelisi firmasid, vaid pigem ettevõtteid mis on oma tegevuse suunanud Okeaania piirkonna poole. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid tulevad sinna Austraaliast ja Inglismaalt.
6.
Nagu eelnevalt mainitud peaks Uus-Meremaa rahvaarv aastaks 2050 natukene tõusma. Tõus ei ole küll märkimisväärne, siiski ikkagi ligi 300 000 inimest.
Rahvastik on peamiselt kogunenud suurematesse linnadesse ja asulatesse nende ümber. Kuna Uus-Meremaa koosneb kahest saarest, millest põhjapoolsemal on ka tema pealinn Wellington, siis on just rohkem inimesi põhja saarel. Lõuna saarel elab vähem inimesi. Rahvaarvu kasvus ja inimeste paiknemise osas ei arvestanud ma muidugi lammastega, keda Uus-Meremaal on juba praegugi rohkem kui inimesi. Enim inimesi elab siiski linnas Auckland ja neid leidub seal ligi 1,4mln.
Tööjõu hõive on peamine kolmel erineval alal, suurim teenustel 74%, järgneb tööstus 19% ja viimaks põllumajandus 7%.
7.
Uus-Meremaal on 0-14a 20.4%
15-64a 66.4% ja 65+ 13.3%. Seega saame siit väljalugeda, et rahvastik ei ole nii suurel määral vananev. Pigem leidub palju keskealisi ja noorukeid. Lapsi on rohkem kui vanureid ja ligi 7% vahe 0-14 ja 65+ aastaste vahel on piisavalt suur, et Uus-Meremaa rahvastik ei ole vananev.
Uus-Meremaal toimub traditsiooniline põlvkondade vaheldumine. Samaks on minu arvamus, et riik peaks jälgima, et ei teksiks nn. demograafilist plahvatust e. lapsi sünnib endiselt palju ja suremus hakkab langema.
8.
Suurimad linnad on Auckland 1,3mln elanikuga, sellele järgneb Christchurch 390 300in ja sellejärgi pealinn Wellington 389 700in.
Auckland asub põhjasaare põhjatipus ja asub pealinnast kõige kaugemal, aga samas kõige lähemal lähimale naabrile Austraaliale. Pealinn Wellington asub põhjasaare lõunatipus. Ja Christchurch asub lõunasaare idaosas.
9. Peamised elektritootmise viisid on hüdroenergia, geotermiline energia ja tuuleenergia. Seega kasutatakse seal suurema osana (74,8% kogu energia toodangust) taastuvenergiat. Ülejäänud protsendi moodustab tuumaenegia. Allikate põhjal on Uus-Meremaal energia kättesaadavus elanikele 99%.
OECD andmetel on Uus-Meremaa üks energiasäästlikemaid maid kogu maailmas. Kuna kasutatakse ära taastuvenergiat, siis on riigi energiatagavara üpriski suur.
10.
Põllumajandus on spersialiseerunud peamiselt karjakasvatusele. Enim kasvatatakse lambaid ja lehmi. Uus-Meremaal leidub väga suurtes kogustes looduslikke mineraale mis on hästi kättesaadavad. Peamised ohud põlluharimisel on maavärinad ja üleujutused. Lõuna saarel võib ettetulla ka tugevat lumesadu, mis võib rikkuda saagi kui ka nii mõnegi majapidamise. Umbes 37% kogu riigi pindalast moodustavad karjamaad. 0.2% ainult moodustavad põllumaad. Keskmisel karjamaal esinevad sellised tingimused nagu 80% ulatuses järsk tõus või langus e. rohkem kui 21.kraadi, aastaseid sademeid u. 740mm, karjamaa pindala 10 660ha. Suurem osa ekspordist moodustab liha ja lihatooted. Peamiselt toimub eksport laevatades ja enamjaolt Austraaliasse, sealt vajaduse edasi ka kaugemale. Kuna maa on väga vulkaaniline, siis on mullad suhtelised vähese viljakusega. See seletab ka seda, et väga vähe maad on põllumaa.
11.
Uus-Meremaa on väga isoleeritud maa, seega on seal kasvav loodus üpriski unikaalne. Lõunas on subtroopilised metsad ja põhjas leidub vihmametsi. Peamiselt leidub sõnajalgu, okaspuid, õistaimi.
Enamjaolt kasutatakse puitu ehitamisel, kuna leidub troopilisi puid siis müüakse osa puitu disainpuiduna edasi põhjapoole.
12.
Riik: Uus-Meremaa
Rahvaarv: 4,1mln inimest
Pealinn: Wellington ja rahvaarv pealinnas 389 700in.
Keel: Inglise
Peamised usundid: Prespüterlased, anglikaanid ja katoliiklased.
Rahaühik: Uus-Meremaa dollar.
2.
Asub Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab Tasmani meri. Paikneb veepoolkera keskme lähedal. Ta paikneb kahel saarel. Ta on märkimisväärne just tänu tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles Austraaliast eemal 2000km. Uus-Meremaa pealinn Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.
3.
Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud.
Lõunasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edela-kirdesuunas Lõuna-Alpid (Ka Tiriti o te Moana). Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m). Saare lõunaosas on hulk pikki sügavaid fjorde ning kitsaid orge mägede vahel. Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel.
Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ning Ida-Austraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed.
Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0 °C ega tõuse ka üle 30 °C. Sademed on aastaringsed. Ainult kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris. Peamised loodusvarad: maagaas, liiv, süsi, veeenergia, kuld, liivakivi.
4.
Uus-Meremaa kuulub arenenud riikide hulka. Rahvaarv tõuseb 2050 aastaks eeldtavasti 4,4mln inimeseni. Inimarengu indeksi tabelis hoiab Uus-Meremaa 19.kohta võrreldes Eesti 44.kohaga.
Uus-Meremaal on keskmine oodatav tervislik eluiga (iga kuni tekivad vanadusega kaasnevad haigused) 69.3a.
Õpilaste edukuse pooles erinevates üldainetes hoiab Uus-Meremaa kindlat 4.kohta.
5.
Uus-Meremaa kuulub sellistesse suurematesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu ICC,IMF,APEC,ASEAN,OECD,WHO,WTO.
Rahvusvahelise firmasid on Uus-Meremaal palju, kuid peamiselt võib nimekirjadest leida mitte meile tuntud rahvusvahelisi firmasid, vaid pigem ettevõtteid mis on oma tegevuse suunanud Okeaania piirkonna poole. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid tulevad sinna Austraaliast ja Inglismaalt.
6.
Nagu eelnevalt mainitud peaks Uus-Meremaa rahvaarv aastaks 2050 natukene tõusma. Tõus ei ole küll märkimisväärne, siiski ikkagi ligi 300 000 inimest.
Rahvastik on peamiselt kogunenud suurematesse linnadesse ja asulatesse nende ümber. Kuna Uus-Meremaa koosneb kahest saarest, millest põhjapoolsemal on ka tema pealinn Wellington, siis on just rohkem inimesi põhja saarel. Lõuna saarel elab vähem inimesi. Rahvaarvu kasvus ja inimeste paiknemise osas ei arvestanud ma muidugi lammastega, keda Uus-Meremaal on juba praegugi rohkem kui inimesi. Enim inimesi elab siiski linnas Auckland ja neid leidub seal ligi 1,4mln.
Tööjõu hõive on peamine kolmel erineval alal, suurim teenustel 74%, järgneb tööstus 19% ja viimaks põllumajandus 7%.
7.
Uus-Meremaal on 0-14a 20.4%
15-64a 66.4% ja 65+ 13.3%. Seega saame siit väljalugeda, et rahvastik ei ole nii suurel määral vananev. Pigem leidub palju keskealisi ja noorukeid. Lapsi on rohkem kui vanureid ja ligi 7% vahe 0-14 ja 65+ aastaste vahel on piisavalt suur, et Uus-Meremaa rahvastik ei ole vananev.
Uus-Meremaal toimub traditsiooniline põlvkondade vaheldumine. Samaks on minu arvamus, et riik peaks jälgima, et ei teksiks nn. demograafilist plahvatust e. lapsi sünnib endiselt palju ja suremus hakkab langema.
8.
Suurimad linnad on Auckland 1,3mln elanikuga, sellele järgneb Christchurch 390 300in ja sellejärgi pealinn Wellington 389 700in.
Auckland asub põhjasaare põhjatipus ja asub pealinnast kõige kaugemal, aga samas kõige lähemal lähimale naabrile Austraaliale. Pealinn Wellington asub põhjasaare lõunatipus. Ja Christchurch asub lõunasaare idaosas.
9. Peamised elektritootmise viisid on hüdroenergia, geotermiline energia ja tuuleenergia. Seega kasutatakse seal suurema osana (74,8% kogu energia toodangust) taastuvenergiat. Ülejäänud protsendi moodustab tuumaenegia. Allikate põhjal on Uus-Meremaal energia kättesaadavus elanikele 99%.
OECD andmetel on Uus-Meremaa üks energiasäästlikemaid maid kogu maailmas. Kuna kasutatakse ära taastuvenergiat, siis on riigi energiatagavara üpriski suur.
10.
Põllumajandus on spersialiseerunud peamiselt karjakasvatusele. Enim kasvatatakse lambaid ja lehmi. Uus-Meremaal leidub väga suurtes kogustes looduslikke mineraale mis on hästi kättesaadavad. Peamised ohud põlluharimisel on maavärinad ja üleujutused. Lõuna saarel võib ettetulla ka tugevat lumesadu, mis võib rikkuda saagi kui ka nii mõnegi majapidamise. Umbes 37% kogu riigi pindalast moodustavad karjamaad. 0.2% ainult moodustavad põllumaad. Keskmisel karjamaal esinevad sellised tingimused nagu 80% ulatuses järsk tõus või langus e. rohkem kui 21.kraadi, aastaseid sademeid u. 740mm, karjamaa pindala 10 660ha. Suurem osa ekspordist moodustab liha ja lihatooted. Peamiselt toimub eksport laevatades ja enamjaolt Austraaliasse, sealt vajaduse edasi ka kaugemale. Kuna maa on väga vulkaaniline, siis on mullad suhtelised vähese viljakusega. See seletab ka seda, et väga vähe maad on põllumaa.
11.
Uus-Meremaa on väga isoleeritud maa, seega on seal kasvav loodus üpriski unikaalne. Lõunas on subtroopilised metsad ja põhjas leidub vihmametsi. Peamiselt leidub sõnajalgu, okaspuid, õistaimi.
Enamjaolt kasutatakse puitu ehitamisel, kuna leidub troopilisi puid siis müüakse osa puitu disainpuiduna edasi põhjapoole.
12.
Saturday, March 24, 2012
Rahvaste ränded Google Map'is
Punane värv = vaikse ookeani piirkonna hõivamine
http://yhisgeoriik.blogspot.com/2011/04/1-ulesanne.html
Proovipostitus
See on proovipostitus geograafia ülesannete jaoks.
http://yhisgeoriik.blogspot.com/2011/04/opimapp.html
http://yhisgeoriik.blogspot.com/2011/04/opimapp.html
Subscribe to:
Posts (Atom)